Kuigi see ei jõua mulle ikka veel kohale olen ma juba Šotimaal ja ühikas. Pidevalt on kiusatus kõigiga eesti keeles rääkida ja inglise keel tuleb eriti konarlikult (ometi peaksin ju C2 tasemel olema).
Riiga sõit oli natuke närviline, kuna polnud kindel, et kas ikka jõuab õigeks ajaks ja kas sujub lennujaamas. Minu üllatuseks polnud turvakontroll üldse range.. Neid väga ei tundunud huvitavat, kas ma võtan midagi halba lennukile kaasa. Käsipagasit ei kontrollitud üldsegi, enamikel olid mõõtmetest suuremad kotid ja kaalu peale ei asetatud neid ka.
Kui kohale jõudsin oli muidugi esimene asi, mida aknast nägin, vihm. Pagasi sain kiiresti kätte ja leidsin ka kiiresti kollastes särkides vabatahtlikud üles, kes juhatasid busside peale, mis viisid läbi linna ühikatesse.
Tee peal ühikasse tutvusin kahe tüdrukuga: Talia, USAst, kes on siin vahetusõpilasena ja elab minust üks korrus allpool. Ning teise tüdrukuga Marta (ta on kas Lätist või Leedust, ma pole kindel kuna inglise keeles need lähevad sassi mul), kellega ma lendasin koos ja kes seisis minuga passikontrollis järjekorras. Ja täitsa juhuslikult on ta mu naaber, kohe kõrvaltoas. :)
Ühikas orienteerumine võtab mul veel aega, sest siin on reaalselt võimalik äraeksida. Nii palju koridore ja ukse ja treppe. Ühika tuba on aga väga väga meeldiv. Kõige meeldivam on see, et mul oma toas kraanikauss ja peegel.
Pilte ka ühikast:
 |
| Minu tuba |
 |
| Vaade aknast ühikale |
 |
| Koridor, mis on kui labürint |
 |
| Köök |
 |
| WC |
Praeguseks on see kõik, mul on tund aega veel kohaneda ja siis tutvumisüritustele minek, kuigi ma täpselt ei teagi kuidas saan nendele. :D
Comments
Post a Comment