Lochnagar

Eile vaatamata oma 10le äratusele magasin ma ikka sisse.. Ärgates vaatasin Castleit, siis tegin endale tabeli, et mida suvel teha mõne plaani suhtes ja mis pidi oleks odavam jne. Peale seda skypeisin emaga, vaatasin Bates Motelli ja Gleed. Suutsin jälle armuda Gleesse :D Esimene osa oli üsna jama, aga peale teist osa olin kinni ekraani taga.

Midagi motiveeris mind oma veinipudeli avama, ei mäleta, mis see oli. Läksin siis kööki süüa tegema ja oi, kui hea oli toit. Istusime viieksei köögis mina, Marta, Vanesa, Lilly, Noemie. Hommikul oli koristaja palunud Martal öelda edasi Hiinlastele, et nad enda järgi koristaksid veits. Need sai siis kööki kutsutud. Kõik astusid sinna hirmunud näoga ja noh jutt sai neile edastatud. Kohale see ei jõudnud muidugi... Läksin enne kella 12st magama. Ärkasin kella kolme paiku üles ja peale seda korralikult magada väga ei saanud, nägin õudusunenägusid koguaeg.

Täna ärkasin kella 6st. Käisin pesus, tegin endale süüa hommikuks ja lõunaks väljasõidule kaasa. Läksime Natural Worldi kursusega mäkke ronima. Lochnagar on mäe nimi, asub umbes tunnikese sõidu Aberdeenist väljaspool. Kõrgeim tipp on tal 1155m. Alustasime matka 300 meetri kõrguselt.. Korralikult väsitav retk oli. Mäkke üles kõndisime 3 tundi ja kuna olime alla tulles üsna räsitud siis alla ka umbes 3 tundi. Kokku jalutasime 20 kilomeetrit. Ma kartsin, et ma ei saa sellega hakkama, aga olen üsna õnnelik, et sain ja olin enamus ajast eestvedaja. Kõige suuremaks takistuseks oli lumi ja külm tuul. Nende tõttu me ei läinud kõrgeimasse tippu vaid piirdusime selle kõrval oleva tipuga. Kohtasin reisil ühte rootslast tüdrukut, kes meenutas mulle nii väga Annaliisi, väike igatsus kerkis selle peale :D Vahetasime paar lauset rootsi keeles ka, aga enamasti rääkisime ikka inglise keelt. Pilte saate palju:

Eelvaade

Sinna otsa me jalutasime kaugelt

Nägin jänkut, temast endast kahjuks pilti ei saanud

Seal on hiljuti 13 inimest surma saanud, ei tasu äärele liiga lähedale minna.

Sinna me jalutasime ka

Allaminek

Grupipilt

Hiiglaslik järv, mille ääres me jalutasime vist tund aega. Tappev, kui jalad valusad ja nii ka selg.

Järve ääres oli väike metsa tukake, mis oli minu arust üsna maagiline.

Palju oli neid loomakesi seal

Päeva õnnelikuim hetk oli siiski siis, kui meile öeldi, et tuuakse bussiga ühikasse- ei pea rohkem jalutama. Nii hea. Läksin esimese asjana Marta tuppa juttu rääkima, siis kööki süüa tegema, siis tuli Pijus korraks külla ja peale seda passisime Marta ja Michaeliga Marta toas ja kuulasime imelikke laule. :D Laulu ma täna ei pane, sest pildid võtavad niigi ruumi. :D bb