What doesn't kill you makes you colder
Täna ärkasin hommikul kell 11 nõmeda tulealarmi peale, mida nad iga kolmapäev proovivad. Tavaliselt ma olen selle ajal loengus või tööl vms. Peale seda magada enam ei saanud ja läksin kööki ning tegin pannkooke.
Peale söömist tulin oma tuppa ja hakkasin rääkima Eestist sõbrannaga (ma ei hakka nime mainima, sest tundub õigem mitte mainida). Recent events on pannud mind mõtlema ja oma intuitsiooni usaldama rohkem ja mul tekkis halb tunne, millegiga seoses ja küsisin otse välja ja mu halb tunne oli õige. Pmts, kui halba tuleb siis tuleb ikka kõik korraga. Sain nüüd ühe nädala sees teada teisest asjast, mida on minu eest varjatud üle 3 kuu. -.- I am not impressed. Ja kui ma arvasin, et Marta juhtum oli halb siis see oli 3 korda hullem. Tahaks siin kohal tänada Universumit selle pasa eest :D Aga noh pole midagi teha, shit happens.
Ma ei tea, miks inimesed arvavad, et varjates asju mu eest nad kaitsevad mind ja meie sõprust. See varjamine on kahjuks just see, mis teeb haiget ja paneb mind sõpruses kahtlema. Saladus kahe inimese vahel ainult lõhub ja tekitab lõhe. Aga kui see eest ära saada on minu arust inimesed just paremad sõbrad sellest üle saades. Kui kellelgi on VEEL mingi asi, mida minu eest varjab lootes mind kaitsta, siis ütlen kohe, et praegu on õige hetk see ära rääkida. :)
See kõik valetamine toodab minus ainult usaldamise probleeme, mida mul vaja pole. Asjad mille pärast valetatakse just make me stronger ja annavad mulle parema võimaluse mõista, mis toimub. Ma nagu kahtlen, et keegi väga aru saab mida ma üritan öelda, aga kui midagi siit õppida on siis: palun, palun ärge valetage omale kallitele inimestele, see kõik tuleb välja ja see teeb rohkem haiget tagantjärgi (vale that is).
Igatahes ma arutasin seda veits liiga pikalt :D Selle juhtumi tõttu ma olin täna võimetu õppima. Mingi hetk käisime Martaga poes ja ostsime viskit. Siis ma vaatasin saateid, et natuke maha rahuneda ja magasin õhtul paar tundi. Nüüd istusime Marta ja Vanessaga minu toas kuulasime muusikat ja jõime natuke viskit. That is all I guess. Homme tagasi õppimise lainele.
Täiesti mitte kuidagi millegagi seotud laul:
Peale söömist tulin oma tuppa ja hakkasin rääkima Eestist sõbrannaga (ma ei hakka nime mainima, sest tundub õigem mitte mainida). Recent events on pannud mind mõtlema ja oma intuitsiooni usaldama rohkem ja mul tekkis halb tunne, millegiga seoses ja küsisin otse välja ja mu halb tunne oli õige. Pmts, kui halba tuleb siis tuleb ikka kõik korraga. Sain nüüd ühe nädala sees teada teisest asjast, mida on minu eest varjatud üle 3 kuu. -.- I am not impressed. Ja kui ma arvasin, et Marta juhtum oli halb siis see oli 3 korda hullem. Tahaks siin kohal tänada Universumit selle pasa eest :D Aga noh pole midagi teha, shit happens.
Ma ei tea, miks inimesed arvavad, et varjates asju mu eest nad kaitsevad mind ja meie sõprust. See varjamine on kahjuks just see, mis teeb haiget ja paneb mind sõpruses kahtlema. Saladus kahe inimese vahel ainult lõhub ja tekitab lõhe. Aga kui see eest ära saada on minu arust inimesed just paremad sõbrad sellest üle saades. Kui kellelgi on VEEL mingi asi, mida minu eest varjab lootes mind kaitsta, siis ütlen kohe, et praegu on õige hetk see ära rääkida. :)
See kõik valetamine toodab minus ainult usaldamise probleeme, mida mul vaja pole. Asjad mille pärast valetatakse just make me stronger ja annavad mulle parema võimaluse mõista, mis toimub. Ma nagu kahtlen, et keegi väga aru saab mida ma üritan öelda, aga kui midagi siit õppida on siis: palun, palun ärge valetage omale kallitele inimestele, see kõik tuleb välja ja see teeb rohkem haiget tagantjärgi (vale that is).
 |
| Selle kõige peale, kuna ma tõsiselt imestan, et ma olen suutnud nii rahulikuks jääda |
 |
| Tee peale Lidlisse |
Täiesti mitte kuidagi millegagi seotud laul:
Comments
Post a Comment