Back

Siia lend oli üsna sujuv, vahepeatusega Amsterdamis. Maandudes Aberdeeni sel hetkel, kui lennuk puudutas maad, hakkasid mul pisarad jooksma. Tõsiselt kurb kodust ära minna. Siis kui ma septembris jõudsin polnud ka nii kurb, kuna põnevus peitis selle ära. Nüüd pole nagu väga enam seda põnevust.

Sõitsin poolteist tundi bussidega ühikasse, kuna palju inimesi oli ja nõmedalt läks ajaga. Ühikasse jõudes oli juba parem olla ja ühikas meenutab ka häid asju siin. Tuppa astudes tabas veel eksamiteks õppimise õhkkond, mulle meeldis see. :D

Kui päike paistab peale polegi nii hall.

Ilm oli küll väga ilus täna.

Post ootas (Karina teab, mis pakikestes :D)

Tormasin siis esimese asjana Marta tuppa, rääkisime juttu, siis tegime süüa ja rääkisime veel pikalt. Otsustasime koos minna poodi, mis asub siit üsna kaugel, aga on suurem selle poolest. On ju vaja süüa ka midagi.

Söök ja mingi imelik

Jalutasime poodi

Tagasitulles tegime jälle süüa. Ma üritasin kapsa hakklihavormi teha, ei tulnud väga hästi välja, aga maitses igatahes normaalselt :D Nüüd vaatasime Martaga mingit filmi ja ma vajusin koguaeg magama lihtsalt, siuke uni. Pikk päev, reis, öö seljataga.